Mis on asjad (seotud nii elus kui eluta maailmaga) mida oma elus soovid / ei soovi proovida? Milleks mul on vaja neid proovida / vältida?
Järgneb rida omadusi: ninakus, uudishimulikkus, järjekindlus, pohhuism, sisemised tõekspidamised, vanemate kasvat(amat)us, surve väljaspoolt, tung, vajadus, jonnakus - mõtle juurde või vali eelnevast.
Kas see, et ma pole kunagi suitsu proovinud tähendab, et ma olen oma elus midagi kaotanud? Arvestdes, et see tegevus ei oma minu jaoks mingit erilist väärtust, siis olen ma pigem võitnud ning saan oma valikudilemmat millegi muu peale kulutada.
Üsna selgelt piilub mu jutust välja tõdemus, et proovida tuleks seega asju mis on kujundanud sinu teadvusse mingisuguse väärtuse.
Tegelikult kahtlen, kas see on ikka alati nii - võtame kasvõi näitena sushi söömise. Tehes noppeid välisest infomürast jääb mulle arusaam, et tegu on ühe väärt söögikraamiga, mis omab isegi võimet "muuta sinu olemasolev - tõenäoliselt poolik elu - täislikumaks"(kasutatud vabatõlgendust).
Viimane eeldab loomulikult sushi söömist ja jõudmist loogilisele tõdemusele, et "jah, tõesti on tegu hea asjaga" ning "miks ma pole selle peale ise varem tulnud?".
Jah, ma tahan seda ühe korra proovida, kuid samas ei leia ma, et peaksin seda tulevikus oma toidulaualt otsima hakkama. Lisaks ei juhtu minu jaoks ka midagi eriskummalist kui peaksin proovimisest loobuma. Seega väärtus puudub kuid soov (mitte segi ajada tungiva vajadusega), olgugi et tagasihoidlik, jääb.
Eelnevad olid näited proovimise/mitteproovimise kergekaallastest.
Nukraks kisub olukord aga siis, kui valede arusaamade, välise surve või puhtalt oma lolluse/laiskuse tõttu jääb proovimata midagi, mis kokkuvõttes oleks tõepoolest poolikust elust teinud pisut täiuslikuma. Esimese hooga ei meenu suurt midagi, kuna siiani on kõik loksunud kuidagi iseenesest suunas, kuhu mingil hetkel vaade sai seatud. See mida tihti aga argiaskeldustes tähele ei pane on see, et tegelikult see sama "suurt midagi" on saavutatud kellegi abiga (siia alla kuulud ka sina ise).
Minu jaoks oli/on siiani tähtis eelkõige vanemate tugi. Ei midagi eriskummalist normaalselt toimivas ühiskonnas. Nii haridustee kui karjääriredeli esimesed sammud on, kas otseselt või kaudselt olnud seotud vanemate tegevusega/tegevusetusega. Kuigi lõpliku otsuse kas üht või teist asja proovida või mitte olen teinud ainult ja ainult mina ise, siis oleks vale öelda, et ilma vanemate lobbyta oleks kõik täpselt sama hästi läinud.
Alati võib ju ka veel paremini minna.... samas aga ka oluliselt palju halvemini.
Kisub jälle filosoofjaks.
Kokkuvõttes on tähtis hoida siht silme ees ja selle poole pürgida, sest kui midagi piisavalt palju tahta siis ühel päeval võidki sa ta enese eest leida. Kui tahe puudub ja siht udune, siis järelikult pole küllalt põhjalikult proovinud või proovimata jätnud.
Elu raske, filosoofja kerge
ps. milleks mul on tunne nagu ma oleksin kolumnist c.bradshaw sarjast seks ja linn seda blogi kirjutades? anyone?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Aga mina usun, et lisaks olemasolevatele väljakujunenud väärtustele on mu peas veel ruumi uutele. Usun ja tean, et lisaks vanemate tugevatele mõjutustele minu hinnangutesüsteemi kujundamisel on oma oluline roll olnud nii mu kallitel sõpradel, vähemkallitel tuttavatel kui mu enda initsiatiivil tundmatuid asju proovida. Justnimelt neid, millel minu väärtuste skaalal pole seni kohta olnud, kuna ma ei ole lihtsalt sellepeale tulnud, et neile kohta omistada või on takistanud eelarvamused.
Aga tegelikult - minu jaoks on kogu mõte võetud lihtsalt kokku su viimasesse lausesse "Kui tahe puudub ja siht udune, siis järelikult pole küllalt põhjalikult proovinud või proovimata jätnud." Minul suurem siht puudub, tahe võibolla isegi on, ainult et täpselt ei tea mille järele...ja ei siht ega tahe saa minu jaoks tekkida ennem kui olen oma väärtuste ringi laiendanud või siis need väärtused skaalal õigesse kohta asetanud. Ja seda kõike just proovimise teel.
See oli puhtalt mu enda isiklik teemaarendus minu enda kohta niipalju kui ma iseend tunnen.
Proovida või mitte proovida, minu puhul selles ei ole küsimus. PROOVIDA!
Mis puudutab söögi poolt, siis minule on alati õpetatud, et kuidas ma tean kas miski mulle meeldib/maitseb või ei meeldi/maitse enne kui ma pole ise järgi proovinud. Tavaliselt muidugi see moraal mis sellele mitte proovimisele järgneb on nii pikk ja hirmuäratav, et ma pistan silmad kinni ja maitsen toidu ära. Ja vahel avastan ma ka enda üllatuseks, et pehmelt öeldes mitte just väga kaubandusliku välimusega toit võib osutuda üsna maitsvaks. (See eelnev jutt ei kehti loomulikult kala produktide puhul. Seal on minu kallid sugulased/tutttavad aru saanud, et minu poolne monoloog on pikem ja tüütum ning nad on selles osas juba ette alla andnud.)
Aga kui toit kõrvale jätta ja mõelda erinevate asjade proovimisele üldiselt siis läheb valikute tegemine juba keerulisemaks. Kui mõttetu elu ja tervisega riskimine ning meeletu raha kulutamine välja jätta, siis mina kaldun küll pigem sellele, et oma lühikese elu jooksul tuleb võimalikult palju asju järgi proovida. Nimetagem seda avastamisrõõmuks. Elu on õpetanud, et alati ei tea me ju isegi mis meile endale kõige parem on, kuna tihti lähtume kas ühiskonna või kellegi teise arvamustest/kogemustest.
Vaata Urmas mina ei usu sind kui sa ütled, et sulle ei meeldi tõmmata vesipiipu. Miks? Sellepärast, et sa pole ju kunagi proovinud. Seega sa ei saa öelda, et sulle ei meeldi? Või tahad sa öelda, et sulle ei meeldi vesipiipu sellepärast tõmmata, et Keijo tõmbas ja talle ei meeldinud Või ei soovi sa vesipiipu sellepärast tõmmata, et arstide sõnul on see tervisele kahjulik? Viimase vastusega ole ettevaatlik, sest arstid ei liigita ka alkoholi tervislike asjade lahtrisse. Selle jutu mõte ei ole mitte meelitada Urmast vesipiibu radadele vaid esitada küsimus kas sul Urmas ei ole kahju nendest kogemustest/elamustest mis jäävad kogemata tänu sellele, et sa arvasid, et see asi pole proovimist väärt. Järsku sa eksisid…
Ja kui asi veel eriti keeruliseks ajada, siis tihti ei piisa ka ühest kogemusest, et langetada otsus kas mulle mingi asi meeldib või ei meeldi. Inimesed muutuvad, vananevad ja saavad elu jooksul targemaks.
Lõpetuseks lihtne küsimus – kas Annele meeldib rattaga sõita ;)
PS! Loodan, et ei surunud oma mõtteid "vähem proovijatele" väga peale.
Übercool.
vastukaja on olnud hea. tore, et minu tõde ei olegi maailma tõde.
ja anne - võib olla mulle meeldiks ka kasiinos käia, kuid ma annan omale mõista, et milleks mulle see tegevus kui ma olen ka ilma selleta rahul. lisaks on küllalt tõenäoline et kasiino tekitab sõltuvust ja olulisi hälbeid käitumises.
piip arvatavasti mitte nii oluliselt, kuid ka otsus "mitte proovida" on valik, mis on minu arvates piisav, et mingeid süümekaid pärast ei tekiks. ja igasuguse moraali lasen ma siinkohal kõrvust mööda, kuna leian et suudan ise parima võimaliku variandi valida.
tundugu see teistele siis kangekaeluse või selgroo näitamisena. kõigis asjades niikuinii ei jõua samal arvamusel olla.
Post a Comment