Septembris ei…… aga miks (mitte)?

Märkus: järgnev kirjatükk on puhas fiktsioon kõik nimed kohad ja isegi vabariigi presidendid on välja mõeldud. Käesolev jutt ei ürita ka kellelegi jala peale astuda.

Tegevus toimub kahe minu ajupoolkera vahel, nimetagem neid Antsuks ja Kalleks.

„No mida on?” mõtles Ants, kui ta järjekordselt pidi põhjendama oma „eriskummalist” käitumist.
„Miks heidetakse mulle imelikke pilke ja kihistatakse seljataga peent naeru, kui ma teen teatavaks et ei joo alkoholi?” vastas ta omapoolse küsimusega. „Kas ma polegi enam see sama inimene kes enne?”. Aga sellest ei saadud aru või
ei tahetud aru saada
või siis saadi, kuid kedagi ei huvitanud sügavalt, mida Ants tegelikult arvas (kuna kõik arvasid niikuinii omamoodi)
VÕI huvitas küll, kuid arvati, et Antsu tegevus tundub liialt kummaline, et siit mingit sügavat sisu otsida.
Ja Ants oli segaduses, sest talle tundus, et ta võitleb tuuleveskitega kui üritab näidata iseloomu/selgroogu. „Samas milleks pidi üldse midagi välja näitama ning teiste arvamusega arvestama?” mõtles Ants edasi.
Kuid mõne teise mätta otsast vaadates Ants siiski eksis, sest inimisiksused, kes võtsid vaevaks Antsu tegevuse suhtes oma mõtteid avaldada, peegeldasid sel moel ka Antsu käitumist. Ehk Antsu mõttes järjekordne lihtlabane tegevus jäi teistele hambusse, kuna ta polnud kooskõlas Antsu tavapärase käitumisega.
„Mis puutub siia september?” küsis Antsu sõber Kalle. „Miks sa ei võiks teha vastupidi - septembris ainult jood ja ülejäänud kuud oled kuival?”
Tõmmanud veidi hinge lisas Kalle veel:” Ja mis see september siin üldse figureerib, samahästi võiks neljandast novembrist kuni neljanda detsembrini seda näitemängu korraldada rääkimata iga nädala kolmapäeval kella poole viiest seitsmeni. Ja mis põhjendus see selline on, et teised „suured” joodikud ju teevad seda.”
Kalle arvates ei olnud Ants mingi eriline joodik selle sõna tõsises mõistes. Õhtune peen shnaps või pokaal käärind viinamarju pluss vahel ka kokteilid peomeeleolu saamiseks on ju nii (eba)täiuslikult inimlikud asjad. Kes siis seda ei teeks, see pole ju mingi eriline probleem. Eestlane ju niigi tuim rahvas, kes avastab suhtlemismõnu alles siis, kui kilk on pähe roninud ja ajusagaraid kõdistab. Parem ütle, et ma ei taha juua ja vsjo. Kallele jäi mulje, et Ants üritab pigem rohkem tähelepanu endale saada, kuna võib muidu liigigavana tunduda.
Ainuke ühiskonnakiht, kes Kalle arvates sellise kampaaniaga midagi korda saadaksid oleks Vismari kunded. Vot neile lausa soovitaks seda, teised wannabeed ärgu nihelegu vaid elagu rahus. Just.

Epiloog: Elu raske, joomine veel raskem