Märkus: järgnev kirjatükk on puhas fiktsioon kõik nimed kohad ja isegi vabariigi presidendid on välja mõeldud. Käesolev jutt ei ürita ka kellelegi jala peale astuda.
Tegevus toimub kahe minu ajupoolkera vahel, nimetagem neid Antsuks ja Kalleks.
„No mida on?” mõtles Ants, kui ta järjekordselt pidi põhjendama oma „eriskummalist” käitumist.
„Miks heidetakse mulle imelikke pilke ja kihistatakse seljataga peent naeru, kui ma teen teatavaks et ei joo alkoholi?” vastas ta omapoolse küsimusega. „Kas ma polegi enam see sama inimene kes enne?”. Aga sellest ei saadud aru või
ei tahetud aru saada
või siis saadi, kuid kedagi ei huvitanud sügavalt, mida Ants tegelikult arvas (kuna kõik arvasid niikuinii omamoodi)
VÕI huvitas küll, kuid arvati, et Antsu tegevus tundub liialt kummaline, et siit mingit sügavat sisu otsida.
Ja Ants oli segaduses, sest talle tundus, et ta võitleb tuuleveskitega kui üritab näidata iseloomu/selgroogu. „Samas milleks pidi üldse midagi välja näitama ning teiste arvamusega arvestama?” mõtles Ants edasi.
Kuid mõne teise mätta otsast vaadates Ants siiski eksis, sest inimisiksused, kes võtsid vaevaks Antsu tegevuse suhtes oma mõtteid avaldada, peegeldasid sel moel ka Antsu käitumist. Ehk Antsu mõttes järjekordne lihtlabane tegevus jäi teistele hambusse, kuna ta polnud kooskõlas Antsu tavapärase käitumisega.
„Mis puutub siia september?” küsis Antsu sõber Kalle. „Miks sa ei võiks teha vastupidi - septembris ainult jood ja ülejäänud kuud oled kuival?”
Tõmmanud veidi hinge lisas Kalle veel:” Ja mis see september siin üldse figureerib, samahästi võiks neljandast novembrist kuni neljanda detsembrini seda näitemängu korraldada rääkimata iga nädala kolmapäeval kella poole viiest seitsmeni. Ja mis põhjendus see selline on, et teised „suured” joodikud ju teevad seda.”
Kalle arvates ei olnud Ants mingi eriline joodik selle sõna tõsises mõistes. Õhtune peen shnaps või pokaal käärind viinamarju pluss vahel ka kokteilid peomeeleolu saamiseks on ju nii (eba)täiuslikult inimlikud asjad. Kes siis seda ei teeks, see pole ju mingi eriline probleem. Eestlane ju niigi tuim rahvas, kes avastab suhtlemismõnu alles siis, kui kilk on pähe roninud ja ajusagaraid kõdistab. Parem ütle, et ma ei taha juua ja vsjo. Kallele jäi mulje, et Ants üritab pigem rohkem tähelepanu endale saada, kuna võib muidu liigigavana tunduda.
Ainuke ühiskonnakiht, kes Kalle arvates sellise kampaaniaga midagi korda saadaksid oleks Vismari kunded. Vot neile lausa soovitaks seda, teised wannabeed ärgu nihelegu vaid elagu rahus. Just.
Epiloog: Elu raske, joomine veel raskem
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
aga miks sõita tartu maratoni kord elus?! ja mix just õigel kuupäeval ja raha eest kui seda saaks tasuta teha ka 3 päeva varem. Kõike tehakse mingi põhjusega. Põhjuseid on miljon ja need on tihti konkreetsetel inimestel väga erinevad. Aga see tartu maratoni asi ei anna rahu hetkel... sama hea kui benjihüpe või septembriseijoo - eirnevad asjad aga mingi iva on kõigis sama...
Nagu ma endale ja veel mõnele antud blogi lugejale lubasin, siis seda Urxi poolt tõstatatud teemat lihtsalt ei ole võimalik ilma klaasi turgutava punase veini mõjuta kommenteerida. Seega teavitan lugejaid ette, et kommentaari kaasautoriks on punane vein. /Muideks minu maitsemeeled on vist septembri karsklusperioodiga niipalju muutunud, et Hoya De Cadenas vein ei maitse üldse enam nii hästi kui enne ning seetõttu asun uue lemmikveini otsingutele.../
Ühinen eelkommenteerija mõttega, et „põhjuseid on miljon ja need on tihti konkreetsetel inimestel väga erinevad“. Mina teie septembriseijoo liitumise või mitte liitumise põhjuseid ei tea, kuid võin teile siinkohal avaldada enda mõtteid mis eelnesid ja järgnevad sellele pühale septembri kuule.
Minu septembriseijoo liitumise põhjus oli puhtalt tõestus iseendale. See tähendas, et mina kontrollisin teadlikult iseenda alkoholi tarbimist. /Sellest ka muideks põhjus, miks ma keeldusin 30.09 enne kella 00:00 alkoholi tarbimast, sest see oli minu kontrolli all - mitte sõprade ja nende tegevuse, mitte ürituse, mitte koha, mitte aja .../
Ühesõnaga kõik sai alguse sellest, et nii eelmise aasta septembris kui ka selle aasta „suurepärase suve“ jooksul mõtlesin tihti, et tegelikult suudan ma ju küll alkoholist keelduda, kui ma seda ainult peaksin ise soovima. Kuna ma seda aga ei soovi, siis seetõttu ei ole mul vaja ka endale ega teistele midagi tõestada. Siis aga, ühel mitte eriti kaunil augusti puhkepäeva hommikul, vihastasin ma taaskord iseenda eelmainitud mõttekäigu peale ning otsustasin, et mida ma siis õigupoolest üritan endale koguaeg tõestada: et ma suudan alkoholist keelduda aga ma LIHTSALT ei tee seda peaaegu mitte kunagi? Siis tekkis mul esimest korda ka väike kahtluse poiss, et aga järsku ma ikkagi ei suuda ... See oli hetk, kus iseenda ees oli täpselt kaks valikut: 1) proovida alkoholist ajutiselt täiesti loobuda ning tõestada endale, et alkohol ei ole „must“ või 2) ebaõnnestuda ja seada sammud Wismari poole
Mis puudutab ajastuse valikut, siis minu puhul sattus september lihtsalt õigele kohale. Oleksin ma iseenda peale vihastanud oktoobri lõpus, oleks minu jaoks arvatavasti karsklusperioodiks saanud november. Seega ei välista ma, et kellegi teise jaoks ongi oluline olla kaine just „kolmapäeval kella poole viiest seitsmeni“. Tegelikult võivad ju eesmärgid olla ka hoopis suuremad või väiksemad: soov tõusta iga hommik kell 7, juua 3 tassi asemel päevas 2 tassi kohvi, minu pärst läbida kas või Tartu maratoni distants selg ees tõukerattal detsembri kuus. Seega ärge liituge septembriseijoo seltskonnaga ainult selle pärast, et kõik „suured joodikud“ liituvad, vaid enne mõelge oma peaga miks te seda teete!
Minu kokkuvõte septembri karsklusperioodist:
• Ma ei pidanud mitte kellelegi pikemalt selgitama miks ma alkoholi ei tarbi
• Minult küsiti vaid kord, kas ma olen rase
• Kaine peaga ei tasu ööklubisse minna
• Õhtu möödub väljas huvitavalt ka ilma alkoholita (huvitavuse tase tõuseb oluliselt kui on olemas vesipiibu tõmbamise võimalus)
• Raha kulutamine ja alkoholi tarbimine ei ole minu puhul kuidagi seotud
• Väljas söömine ja alkoholi tarbimine on pöördvõrdelises seoses /Selles peitub vist ka vastus eelmisele tähelepanekule/
• Purjus sõpru on kaine peaga päris huvitav jägida (kehtib ainult 30.09 õhtu kohta)
• Minu sõpradel on vist probleeme alkoholiga, sest ühel õhtul lihtsalt joodi kõik alkohol minu eest ära !!!
Mis ma järeldasin esimeste oktoobrikuu päevadega:
• Ööklubis käigus on koos alkoholi tarbimisega „tulemusrikkamad“
• Peole järgnevad pohmaka päevad ehk niiöelda teised päevad on seltskonnaga suurepärased
• Mul on tarvis uut lemmik veini
• Alati ei pea õhtul haarama harjumusest veinibokaali
Kokkuvõtteks: I DID IT!
Ja veel, kui ma järgmine september teile väidan, et tegelikult ma ju suudan lennata, siis ärge laske mul katuselt alla hüpata ;)
ALkoholi tarbimise koha pealt täitisn ma hiljuti yhe kysitluse kus löppskooriks tuli 8. See tähendas et mulle oli kergelt töusnud risk jääda alkoholi kyysi tulevikus. Eelmine aste oleks tulnud veel punktiskooriga 7. Ma arvan et mul ei ole mingit probleemi langeda eelmisele astmele ja isegi väiksema punktiskooriga kui 7. Aga see vist ei olnud see mida Urx oma blogi vastukajaks ootas, et köik öigustaks oma alkoholi tarbimist vöi mitte. Minu arust las inimolevus teeb mis ta tahab, peaasi et endaga rahul on. Mina igatahes olen...hetkel...alkoholi tarbimise koha pealt. Ja lisades siia veel septmebris ei joo kampaania siis mötisklesin ka pikalt kas liituda vöi mitte aga löppkokkuvötteks tulin otsusele et esialgne suure hurraaga liitumistuhin oli tingitud sellest et teised seda teevad. Järelemöeldes ei vajanud hetkel endale töestada nagu Anne, et suudan alkoholi tarbimise peatada kui tahan. Ma tean et suudan.
P.S ma arvan et aste körgemale satun alkoredelil siis ja hakkan kahtlema oma peatamisvöimekuses kui hakkan hommikuti pohmakaga peaparanduseks peale jooma.
See eelmine kommentaar oli minu, Villemi poolt. Ei tea miks seal Arie tuli. Kuradi arvutid...raisk..
Post a Comment